Käesolev aasta on liikluses alanud traagiliselt, hukkunute arv on võrreldes möödunud aasta sama ajaga juba kolme võrra suurem.
Sel aastal pole olnud minutitki, kus oleks saanud öelda, et tänavu pole liikluses keegi hukkunud, sest esimene traagiline kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus juhtus vaid hetked pärast aastavahetust.
Ka edaspidised päevad pole liikluspildis politseinikele rõõmu toonud. Pisut enama kui kuue nädalaga on oma elu Eesti teedel jätnud juba 9 inimest. See on kolm inimelu rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on kõigi hukkunutega liiklusõnnetuste osas alustatud kriminaalmenetlused, mis küll kaotatud elusid tagasi ei too, kuid loodetavasti annavad vastuse, et millised tegurid viisid nõnda traagiliste õnnetusteni. Oma osa on sel aastal juhtunud liiklusõnnetuste puhul kindlasti erakordselt talvisel ilmal ja keerulistel teeoludel.
„Tuisuhood ning temperatuuri pidev plussi ja miinuse juures kõikumine on toonud endaga nii halva nähtavuse kui libedad teed. Talv ei ole veel kindlasti läbi ning kõigil juhtidel tuleb jätkuvalt arvestada kiiresti muutuvate ilmaoludega ning valida oludele vastav sõidukiirus. Samuti on piisava pikivahe hoidmine liikluses äärmiselt tähtis ning halbades ilmastikuoludes tuleks võimalusel möödasõite vältida, et õnnetusi ennetada,“ rääkis Loigo.
Sel aastal on toimunud 113 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 134 inimest ning hukkunud 9. Hukkunutest viis olid sõidukijuhid, kaks kaasreisijad ning kaks jalakäijad. Möödunud aasta samal ajal oli inimkannatanuga liiklusõnnetusi 119, neis vigastatuid 148 ja hukkunuid 6.
- aastal oli kokku 16 päeva, mil inimkannatanuga liiklusõnnetusi ei registreeritud. Tänavu on selliseid päevi praeguseks olnud neli.