Salva Kindlustus analüüsis Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebikaardi abiga liikluskindlustuse juhtumeid, ning selgus, et kõige sagedasemad liiklusõnnetused Eesti liikluses on parkimiskohal tagurdades kokkupõrge pargitud sõidukiga, tagant otsasõit ja kokkupõrge ristuval teel liikujaga. Kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi Tallinnas Kesklinnas ja Lasnamäel, kõige vähem – Hiiumaal ja Põlvamaal.

2024. aasta oktoobri lõpu seisuga oli Eestis kokku registreeritud ligi 24 000 liiklusõnnetust, millest peaaegu pooled, ehk 12 000 juhtumit on toimunud Tallinnas. Liiklusõnnetuste rohkusega paistavad Tallinnas eriti silma Kesklinna ja Lasnamäe piirkonnad, kus kummaski on 2024. aasta oktoobri lõpu seisuga toimunud ligi 3000 õnnetust. Pealinna rahulikumad linnaosad on Pirita (ligi 300 liiklusõnnetust) ja Nõmme (ligi 800 liiklusõnnetust).

Kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi Tallinnas Kesklinnas ja Lasnamäel, kõige vähem – Hiiumaal ja Põlvamaal.

Maakonniti on enim liiklusõnnetusi toimunud Harjumaal (ligi 14 500), Tartumaal (ligi 3000) ja Ida-Virumaal (ligi 1700). Kõige vähem aga Läänemaal (veidi üle 200), Põlvamaal (ligi 150) ja Hiiumaal (ligi 80). Linnade vaates on mõistagi kõige rohkem liiklusõnnetusi seal, kus elab ka rohkem inimesi: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Kõige rohkem õnnetusi toimub neljapäeviti ja reedeti, kõige vähem – laupäeviti ja pühapäeviti. Kellaaegu vaadates juhtub õnnetusi enim südaööl ja õhtusel tipptunnil.

Kõige tõenäolisem on sattuda liiklusõnnetusse parklas, sest just parklates toimub valdav osa Eesti liiklusjuhtumeid – oktoobri lõpuks oli sääraseid juhtumeid registreeritud üle 8 000. Vaieldamatu liider, ehk umbes 80% parkla juhtumitest, on parkimiskohal tagurdades või edasi sõites kokkupõrge teise pargitud sõidukiga. Põrgatakse kokku ka liikuvate sõidukitega nii tagurdades, kui edasi sõites ning pole haruldased ka uksega teise sõiduki kahjustamised.

„Kuigi parkla tundub pealtnäha ohutu ja lihtne koht liiklemiseks ning kiirused on seal väikesed, on tegelikult siiski tegemist üsna keerulise liiklussituatsiooniga, sest manööverdamised tuleb teha üsna kitsastes oludes ning samaaegselt peab juht nägema 360° enda ümber,“ kommenteeris Salva sõidukikindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohver.

Parklates toimuvatele plekimõlkimistele järgnevad sageduselt tagant otsasõidud, mida on tänavu registreeritud juba üle 4000 juhtumi. „Selliste õnnetuste peamiseks põhjuseks on tähelepanematus, eriti telefoni või auto puutetundliku ekraani kasutamine sõidu ajal, aga ka ebapiisava pikivahe hoidmine eessõitva autoga. Piisab vaid ühest ootamatust olukorrast, olgu selleks teele jooksnud kass või mõni muu takistus, et reageerimiseks ei jää piisavalt aega ega ruumi. Praktika näitab, et tavaliselt on tagant otsasõidul süüdi just tagumine juht,“ selgitas Tohver.

Kolmandal kohal on sel aastal ligi 2500 juhtumiga kokkupõrked ristuval teel liikujaga. „Ka siin on peamiseks õnnetuste põhjuseks tähelepanematus. Näiteks „anna teed“ märgi juures vaatad esmalt vasakule, et veenduda, kas kedagi ei tule, siis paremale, kuid enam vasakule tagasi ei vaata ja ohutuses lõpuni ei veendu. Parema käe reegliga ristmikel sõidetakse tihti nii suure kiirusega, et paremalt ilmuv sõiduk jääb märkamatuks ja õigeaegselt peatuda pole enam võimalik. Seda juhtub sageli just väiksematel tänavatel,“ kommenteeris Tohver.

Kuna pea iga liiklusõnnetus on seotud kahju tekkimisega, siis juhtunu korralik fikseerimine ja kahjukäsitlus võivad niigi ebameeldivas olukorras tekitada lisastressi ja segadust. „Salva liikluskindlustuse klientidel soovitan alati kasutada Salva autoabi teenust, mis on kasko- või liikluskindlustuse klientidele ööpäevaringselt kättesaadav. Õnnetuses osalenud kliendile tähendab see kindlasti aja kokkuhoidu kahjukäsitlusprotsessi läbiviimisel ning kindlustunnet, et vajalikud esmased kahjujuhtumi vormistamise toimingud on korrektselt teostatud,” lisas Tohver.

Salva Autoabi on liiklusõnnetuse korral valmis telefoni teel ööpäevaringselt asjatundlikku nõu andma esmaste liiklusõnnetuse vormistamise toimingute kohta või kliendi soovil tulema neid õnnetuspaika teostama. Sündmuskohal aitab Salva Autoabi liiklusõnnetust fikseerida- täita liiklusõnnetuse kahjuteadet, teha fotod sündmuskohast ning võtta seletused ja dokumendikoopiad osalenud pooltelt.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) uuendas liikluskindlustuse juhtumite veebikaarti, mille abil saab otsida liiklusõnnetusi asukoha, aja ja situatsiooni järgi ning alla laadida juhtumite andmeid. Kõik huvilised saavad veebikaardil uurida liiklusolukorda oma koduümbruses või muus huvipakkuvas piirkonnas. Juhtumite asukoha, situatsiooni tüübi, õnnetuse aja ning kahju suuruse järgi saab analüüsida õnnetuste võimalikke põhjusi ja raskusastest. Veebikaardi liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist. Andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko juhtumeid.