Kindlustusvaidlusi lahendavates lepitusorganites algatati möödunud aastal 131 liikluskindlustuse lepitust ja 82 muu kindlustusteenuse lepitust. Liikluskindlustuse vaidluste keskmine summa oli 2 880 eurot, teiste kindlustusvaidluste keskmine summa oli 13 000 eurot. 71% liikluskindlustuse vaidlustest on lõppenud lepitaja abil kokkuleppega.
„Kindlustusvaidlusi aitavad lahendada lepitajad. Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb 2014. aasta 1. oktoobrist. Kindlustuse lepitusorganil täitub tänavu 11. aprillil viies tegutsemisaasta. Senine kogemus ütleb üheselt – lepitus on sobiv ja tõhus viis kindlustusvaidluse lahendamiseks,“ selgitas kindlustusseltside liidu (EKsL) ja liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liige Lauri Potsepp.
Lepitusorganite 2015. aasta tegevuse võtab üksikasjalikult kokku aruanne LKF-i) ja EKsL-i kodulehel, vthttps://lkf.ee/images/files/Lepitusorgan_aruanne_2011(7).pdf.
EKsL-i juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan oli oma koha kindlustuses juba varem leidnud. Algatatud lepituste arv on juba aastaid umbes 90. Ka kokkuleppega lõppenud lepituste osakaal, 60% lõppenud lepitustest, püsib aastaid samal tasemel.
Tunamullu sündinud liikluskindlustuse lepitusorgan tõestas juba esimesel täis tegevusaastal oma elujõudu. Liikluskindlustuse lepitusorgan jätkas liikluskindlustuse vaidluste lahendamise traditsiooni LKF-i juures asendades seni tegutsenud kindlustuse vaidluskomisjoni.
„Eelmisel aastal läbi viidud kliendiuuringu kohaselt leidis 68% vastajatest, et lepitusvõimalusest oli kasu. Keskmine hinnang lepituse protsessile skaalal 0 kuni 5 oli 4,1. See tagasiside on selge tunnustus lepitajatele ja näitab lepitusorganite vajalikkust,“ sõnas Lauri Potsepp.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooli vaidlusele lahenduse leidmisel. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile. Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusest kasu, sest on teada lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab EKsL või LKF.
Lisainfo kindlustuse lepitusorganite kohta on LKF-i ja EKsL-i veebilehel http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.
LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduseInsurance Europe liige.
allikas:lkf.ee