Kolmele jääteele kulus kokku 76 000 eurot

Sel aastal avas Maanteeamet seitsmest jääteest neli.

Haapsalu–Noarootsi jäätee kogumaksumuseks kujunes ligi 27 000 eurot. Jäätee eksisteeris 24 päeva ning liiklusele oli avatud 17 päeva. Sulgemise põhjustas sulaperioodi saabumine ja vee ilmumine jääle. Mõlemal suunal kokku ületas trassi 9581 autot.

Tärkma–Triigi jäätee kogumaksumuseks kujunes ligi 12 000 eurot. Jäätee eksisteeris viis päeva ning liiklusele oli avatud kaks päeva. Trassi põhiline sulgemise põhjus oli ülekoormusest tekkinud praod: nimelt ei järginud liiklejad pikivahe hoidmise nõuet. Lisaks tuli trassile sulailmadest ja merevee tõusust tingituna vesi. Mõlemal suunal kokku ületas trassi 477 autot.

Rohuküla–Sviby jäätee kogumaksumuseks kujunes ligi 37 000 eurot. Jäätee eksisteeris 16 päeva ning oli liikluseks avatud kümme päeva. Märtsi keskel saabunud sulaperiood tekitas trassile sulavee ja Vormsi poolne mahasõit jäi vee alla. Jää kandevõimet vähendas ka ühe nädalavahetuse suur liiklejate hulk, mis tekitas lahtisi pragusid. Mõlemal suunal kokku ületas trassi 5252 autot.

„Tänavuste jääteede puhul kerkis probleemina üles sõitjate hoolimatus jääteel liiklemise reeglite osas, mis viisid kahe trassi varasema sulgemiseni,“ nentis Maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla. „Kindlasti plaanime jääteed avada ka järgmisel talvel, kui on sobivad ilma- ja jääolud ning loodame, et kasutajad hoiavad jääteid rohkem, mis võimaldaks ka pikemaajalise liiklemise jääteedel.“

Lao–Kihnu jäätee jäi avamata, ent tehtud uuringud läksid maksma ligi 3000 eurot. Sel aastal jäid avamata Heltermaa–Rohuküla ja Kuivastu–Virtsu jääteed.

Ametlikel jääteedel ühtegi õnnetust ega intsidenti ei toimunud.

allikas:mnt.ee