Juulikuu lõpus said paljud Eesti meediaväljaanded abipalve, mille tegija oli hiljuti jäänud ilma oma sõidukist. Nimelt oli ta ühe eraisikutele mõeldud isiklike autode renditeenuse lehe kaudu andnud paariks tunniks ühele naisele rendile oma sõiduauto Volvo. Mehel polnud aimugi, et tegelikkuses andis ta oma auto vabatahtlikult üle kurikaelale, kes auto rentimiseks kasutas varastatud dokumenti ja ei kavatsenudki masinat tagastada.
Kuigi rendi pikkuseks lepiti kokku kaks tundi, ei olnud ka 18 tunni möödudes autost märkigi. Seepeale andis mees oma murest teada politseile ja asus ka ise autot otsima. Masin leiti laupäeva esimestel tundidel Punaselt tänavalt.
Politsei vargusemenetlust auto kohta ei alusta ja seda väga lihtsal põhjusel, auto mittetagastamisega naine nimelt seaduse silmis ühtki süütegu toime ei pannud.
“Kui kaks täiskasvanud inimest sõlmivad omavahel lepingu, siis peab aru andma, et selle lepingu sõlmimise juures on alati mingisugused riskid.”
Politseisaates “Krimi” andis selgitusi Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm.
“Sellised teated, kus ettevõtja on teinud auto rendile võitjaga lepingu ja otsest süüteo koosseisule vastavaid tunnuseid selles ei ole, liigitakse tsiviilasjadeks. Seetõttu menetlust ei alustata.
Mida saab politsei teha? Näiteks antud sõiduki puhul lisasime selle sõiduki siseriiklikusse tagaotsimisse ja operatiivhuvi objektiks. Seda korrakaitseseaduse alusel, et ennetada süüteo toimepanemist. Näiteks et sõidukit Eesti riigist välja ei viidaks.”
Paljud kommentaatorid on politseid viimastel päevadel siunanud. Et miks ikkagi ei ole taoline autovalduse üleminekuomanikult pättide seadusega vastuolus.
Roger Kumm jätkas: “Politsei seaduseid ei tee. Politsei vaatab seda juhtumit, hindab ja annab siis õigusliku hinnangu, kas see vastab mingisugusele süüteole või ta ei. Rendilevõtu puhul võib selleks olla näiteks kelmus, või siis ka omastamine.
Kindlasti ei ole andud juhtumi puhul tegemist ärandamisega, nagu siin erinevates kanalites räägiti. Ärandamine on midagi muud, siin anti see sõiduk üle täiesti vaba tahtega. Ärandamist kui sellist ei ole juriidilistelt üldse olemaski, on olemas omavoliline kasutamine.
Loomulikult oodatakse, et politsei sekkub ja tuleb appi.
Samas ei ole politseil võimalik olla iga lepingu sõlmimise juures ja kontrollida osapoolte dokumentide ehtsust ja kehtivust.
Kui kaks täiskasvanud inimest sõlmivad omavahel lepingu, siis peab aru andma, et selle lepingu sõlmimise juures on alati mingisugused riskid.”
Niisiis on auto rendile andmine nagu loterii, kus sõiduvahendi õigeagne tagasisaamine on puhtalt õnnemäng. Isikut tõendava dokumendina soovitab Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht kasutada pigem ID-kaarti, sest juhiloa kehtivust ei ole võimalik kuigi kiiresti kontrollida, kuid ID-kaardi puhul on politsei.ee lehel võimalik kontrollida, kas antud dokument on kehtiv või mitte.