👉45% kergliikurite osalusel õnnetustest toimub ajavahemikus 21:00-06:00 ja 63% sellel ajavahemikul õnnetusse sattunutest on eelnevalt tarvitanud alkoholi.

👉 Keskmine alkoholi näit õnnetusse sattunud kergliikurijuhil on ~0,85 mg/l ehk rahvakeeli 1,7 promilli

(arvesse on võetud tulemused, kus on enne vigastatu haiglasse toimetamist olnud võimalus joovet kontrollida).

NB!  Videosalvestus on illustratiivne ja mitte kõigis õnnetustes ei ole süüdi kergliikuri juhid.

👉70% juhtudest on tegu ühe sõiduki õnnetusega ja põhjuseks tasakaalu kaotus või mingile objektile otsasõit (äärekivid, postid, ühe käega juhtimine, mitmekesi sõitmine, oma oskuse ülehindamine)

👉7% õnnetustest on sellised, kus teiseks osapoolseks on kas jalakäija, jalgrattur või teine kergliikur.

👉Auto ja kergliikuri õnnetustes on 70% juhtudest süüdlaseks kergliikurijuht, murekohaks ülekäigurajale sõitmised, teega lõikumiskohtade ületamised ilma hoogu maha võtmata ja keelava fooritulega sõidutee ületamine.

Enim on tõusnud nende õnnetuste hulk, kus kasutatakse isiklikku elektrilist tõukeratast ja kahjuks tuvastatakse sageli, et tegemist ei ole seaduse mõttes kergliikuri vaid hoopis mootorsõidukiga (piiraja eemaldatud, mootor võimsam kui lubatud) ning sellise sõiduki kasutamine avalikus liikluses ei ole lubatud.

Turvaliseks kohalejõudmiseks:

👉Jalgrattatee ja sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peavad jalgrattur ja kergliikurijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

👉Teega lõikumise koht ületa alati jalakäija tavakiirusega. Arvesta ka võimalike hoovist väljasõitjatega ning eriti tähelepanelik ole jalakäijate läheduses.

👉Ülekäiguajal ei ole Sul eesõigust. Erandiks juhud, kui ületad sõiduteed, millele teine sõiduk pöörab.

👉Alkohol ja sõiduk ei sobi kokku. Kukkumised lõppevad sageli lisaks marrastustele ka luumurdude ja peapõrutustega.