Uus Haabersti ringristmik on projekteeritud piisava varuga

Aastal 2017 algasid suured ehitustööd Haabersti ringristmikul. Sellele ringristmikule on pandud vÀga palju lootusi, mis peaks lahendama suure osa Tallinna linna liiklusprobleemidest.

Kas ja millist mÔju see Tallinna liiklusele avaldab?

Dago Antov, TTÜ professor:

„Kui Haabersti ringristmiku ĂŒmberehitamisega alustati, siis ĂŒks peamisi rajamise vĂ”i ĂŒmberehitamise pĂ”hjuseid oli liiklusohutus. VĂ€hemalt kord aastas ilmus kindlasti kuskil ajakirjas vĂ”i ajalehes selline artikkel, mis ĂŒtles, et endiselt on Eesti kĂ”ige ohtlikum ristmik Haabersti ringristmik.

VĂ€hemalt kord aastas ilmus kindlasti kuskil ajakirjas vĂ”i ajalehes selline artikkel, mis ĂŒtles, et endiselt on Eesti kĂ”ige ohtlikum ristmik Haabersti ringristmik.

TĂ”epoolest, kui Ă”nnetuste statistikat vaadata, siis neid Ă”nnetusi oli palju. Aga enamasti ei olnud tegemist vĂ€ga raskete Ă”nnetustega. Ma julgen arvata, et kergemat sorti liiklusĂ”nnetuste probleem ristmikul tĂ”enĂ€oliselt langeb teatud mÀÀral aga mitte nulli, kuna ringristmiku skeem jÀÀb sinna alles ja alguses vĂ”ib see olla vĂ€ga paljudele liiklejatele ĂŒsna vÔÔras.“

-Mis on tavaliselt sellise vÀikese liiklusÔnnetuse pÔhjus?

„Tihtipeale ei julge me piisavat pikkivahet  hoida, seda seetĂ”ttu, et me kardame, et keegi teine juht kasutab hĂ€bematult seda Ă€ra ja nii tihtipeale ka tegelikult tehakse. See oli ĂŒks pĂ”hjus. Teine pĂ”hjus on, et olemasoleval ringil, mida nĂŒĂŒd ĂŒmber ehitatakse, oli  liikluskorraldus vanamoodne ja ridade vahetamine oli kĂŒllaltki keeruline.

PÀrast seda, kui seal tehti ajutist kanaliseerimst lÀks olukord tunduvalt paremaks.

PÀris selge, et selle uue ristmiku lÀbilaskvus on nii suur, et sellel ristmikul vÀhemalt lÀhiaastatel mingisuguseid olulisi ummikuid ette nÀha ei ole.

PÀris selge, et selle uue ristmiku lÀbilaskvus on nii suur, et sellel ristmikul vÀhemalt lÀhiaastatel mingisuguseid olulisi ummikuid ette nÀha ei ole.

Aga ma julgen arvata, et tegelikult need ummikud ei jÀÀ meile siiski nĂ€gemata, nad lihtsalt kanduvad natukene teistesse kohtadesse. Suure tĂ”enĂ€osusega liiklemine lĂ€heb oluliselt paremaks nendel inimestel, kes suunduvad linnast vĂ€lja vĂ”i kelle sihtkoht on ristmikule suhteliselt lĂ€hedal.“

 

Haabersti LiiklussÔlme projekteerijaks on K-Projekt. Mis aastal algas Haabersti projekteerimine?

Rein Annusver, K-Projekti juhataja:

„Haabersti liiklussĂ”lmega on ĂŒsna pikka aega juba tegutsetud ja esimene suurem Haabersti liiklussĂ”lme projekteerimine algas umbes kahe tuhande teisel aastal. Tookord sai see projekteeritud kolme tasapinnalise ristmikuna, kus Paldiski maantee lĂ€ks ringristmikust ĂŒle ja Ehitajate tee ja RannamĂ”isa tee olid omavahel ĂŒhendatud tunneliga. Nende vahele jĂ€i siis tavaline ringristmik.“

Ühe liiklussĂ”lme projekteerimine viisteist aastat rÀÀgib sellest, et tegemist on vĂ€ga pĂ”hjaliku ja lĂ€bikaalutud tööga. Mis oli Haabersti liiklussĂ”lme projekteerimise juures ĂŒks raskemaid kĂŒsimusi, mida tuli lahendada?

„Haabersti liiklussĂ”lm oma olemuselt on ĂŒks vĂ€ga suur ja Tallinna ĂŒks kĂ”ige olulisemaid liiklussĂ”lmi. PĂ€ris tĂ€pset vastust ei oska öelda, mitmes ta on aga esimese viie seas kindlasti just autode arvu poolest.

Projekteerides on meil sÔidukite hulka vÔimalik rehkendada ainult teoreetiliste arvutuste teel. Praktikas on ta olnud kogu aeg umbes ja me pÀris tÀpselt ei tea, kui palju neid autosid sealt lÀbi tahab sÔita. See ongi kÔige keerulisem suurte liiklussÔlmede juures, et milline oleks selle liiklussÔlme kÔige optimaalsem kÔige ökonoomsem lahendus. Ja mitte ainult autotranspordile.

TĂ€na on meil ikkagi number ĂŒks prioriteet ĂŒhistranspordil

TĂ€na on meil ikkagi number ĂŒks prioriteet ĂŒhistranspordil, jĂ€rgmisena on kergliiklejad, kes seda ristmikku tahavad ĂŒletada. Kolmandaks tulevad ĂŒks suuremaid huvigruppe ehk siis autosĂ”itjad.

Esimene kord sellist ristmiku rekonstrueerimise lahendust tegime siis me ei leidnud teist varianti, kui teha kolme tasapinnaline lahendus.

Kui nĂŒĂŒd uuesti tegema hakkasime, siis vahepeal on aeg edasi lĂ€inud. Kogemus on juurde  tulnud nii mujal maailmas kui meil. TĂ€na me julgesime siia pakkuda fooridega turboringristmikku. Sellisel kujul seda tehtud ei ole. Antud lahendus tagab selle ristmiku vĂ€ga suure lĂ€bilaskvuse.

Kui tĂ€na liiklusloenduse jĂ€rgi oli kuskil neli pool tuhat – viis tuhat autot seal sĂ”itmas, siis meie projekteeritud lahendus peaks suutma siit ristmikult lĂ€bi lasta seitse pool – kaheksa tuhat autot, ehk peaaegu kaks korda rohkem kui neid on tĂ€na olnud.

Ristmik suudab lÀbi lasta kÔik autod, millised seda ristmiku lÀbida tahaksid.

Sellest ka meie arvamused, et ristmik suudab lÀbi lasta kÔik autod, millised seda ristmiku lÀbida tahaksid.

PĂ”hiline liikumise suund, ehk  ÕismĂ€e ja Rocca al Mare keskuse vaheline ĂŒhendus on viidud eri tasapinnaliseks. Kui  inimene ÕismĂ€el tahab minna Saku Suurhalli poole, siis temal autoga kokkupuuteid ei ole. Jala vĂ”i jalgrattaga on vĂ”imalik ristmik lĂ€bida ilma autodega kokku puutumata. JalakĂ€ijatel on tehtud kaks pĂ€ris korraliku tunnelit, Ehitajate tee alt lĂ€bi ja Paldiski maantee linnapoolse otsa alt lĂ€bi. Teised ristmikud jalakĂ€ijate jaoks fooridega lahendatud.“

[td_block_16 custom_title=”Viimati lisatud” header_color=”#dd3333″ header_text_color=”#000000″ category_ids=”-124″ limit=”6″ ajax_pagination=”next_prev”]
[td_block_big_grid_fl_7 category_id=”19″ sort=”random_posts”]
[td_block_11 custom_title=”Pilk Politseikroonika arhiivi” header_color=”#dd3333″ header_text_color=”#000000″ category_id=”46″ limit=”6″ ajax_pagination=”next_prev”]
[td_block_24 category_id=”53″ ajax_pagination=”next_prev”]