„Mõõtmise eesmärk on selgitada välja, kas keskmise kiiruse ületamine on Eestis probleemiks. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse olemasolevaid kiiruskaamerate mõõtekabiine ja nendesse paigaldatud mõõtesüsteeme,“ lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. „Meie eesmärk on leida uusi ja mõjusaid meetmeid, et tõsta teedel liiklusohutust ning vähendada hukkunute ja vigastatute arvu.“
Mõõtmised toimuvad valgel ajal:
• Tallinna–Narva maanteel 4,4 kilomeetrisel (km 177,2–172,8) lõigul Tallinna suunal,
• Tallinna–Tartu maanteel 4,9 kilomeetrisel lõigul (km 94,9–88,8) Tallinna suunal,
• Tallinna–Pärnu maanteel 9 kilomeetrisel lõigul (km 111,1–120,2) Pärnu suunal ja
• Ääsmäe-Haapsalu maanteel 13 kilomeetrisel lõigul (16,1–3,1) Ääsmäe suunal.
Mõõtekohtadest annavad märku liiklusmärgid ja infotahvlid, mis on paigaldatud enne iga lõigu algust. Samuti on lõikude asukohad nähtavad Targa Tee rakenduses ning Transpordiameti kodulehel.
Katseprojekti raames ei edastata menetlemiseks mitte ühtegi juhtumit isegi siis, kui kiiruskaamera peaks tuvastama mootorsõiduki hetkkiiruse ületamise. Katseprojektis osalevate kaamerate välklambid on välja lülitatud ja kaamera töötamisel punaseid välgusähvatusi ei kaasne.
Andmeid töödeldakse projektis järgmiselt: keskmise kiiruse mõõtmise testlõigule sisenenud ja lõigult väljunud mootorsõiduki registreerimismärgi tähis fikseeritakse kiiruskaameraga salvestisel ja infotehnoloogilise tarkvara abil toimub mootorsõiduki registreerimismärgi tähise automaatne tuvastamine ning selle masinloetavale kujule viimine. Masinloetavale kujule viidud registreerimismärgi tähis pseudonüümitakse ilma inimsekkumiseta. Depseudonüümimise võti ja loodud salvestised hävitatakse.
Sõiduki registrimärgi tähist ei kasutata mootorsõiduki andmete tuvastamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja isikustamiseks. Katseprojekti käigus ei teostata ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi.
Katseprojekti tulemused selguvad novembri teises pooles. Mõõtmiste eesmärk ei ole leida menetlemise ja karistamise võimalusi, vaid hinnata liiklusohutuse parandamise ühe meetme asjakohasust ning testida selle rakendamist.
Augustis tellis Transpordiamet uuringu „Sõiduki juhtimine“, kus küsiti vastajatelt nende suhtumist keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamise eesmärgil, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil. Kõikidest vastajatest suhtus sellesse 65% positiivselt ja sõidukijuhtidest 61%. Enim oli negatiivselt suhtujate seas 25-34-aastaseid mehi, kes osaliselt või alati ületavad kiirust.