2022. aastal põrkasid ERGO kindlustuse kliendid maanteedel loomadega kokku pea 780 korral ja 2023. aastal 683 korral. Mõlemal aastal toimus kõige enam õnnetusi just oktoobris, novembris ja detsembris, mil nähtavus maanteedel halveneb. Selle aasta oktoobri alguseks on metsloomadega kokkupõrkeid juba 486, mistõttu võib karta, et detsembri lõpuks tuleb viimaste aastate rekord.

Õnnetustes kannatavad kõige enam teed ületavad metskitsed. Kahe viimase aasta jooksul on metskitsed olnud osalised vähemalt pooltes õnnetustest. „Inimesed enamasti pääsevad nendest kokkupõrgetest kergemate või raskemate vigastustega, kuigi paraku on sel aastal üks inimene ka elu kaotanud, kui ta sõitis autoga otsa teele hüpanud põdrale,“ selgitas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. „Seetõttu on väga oluline, et autojuhid just lähikuudel oleksid maanteel eriliselt valvsad.“

Kui õnnetuste enda arv aastast aastasse muutub, siis nende kahjud on ühtlaselt suurenenud. Kui aastal 2022 oli loomaga kokkupõrke keskmine kahju kindlustusele 2454 eurot ja 2023. aastal 2580 eurot, siis selle aasta üheksa kuuga on summa tõusnud juba ligi 3000 euroni.

Kulude tõusu taga on nii järjest raskemad õnnetusjuhtumid kui ka kallinenud remondikulud. Näiteks selle aasta ühe suurima kahjuga õnnetus toimus jaanuaris, kui reisibussile jooksis ette põder. Selle õnnetuse rahaline kogukahju oli kindlustusele 39 000 eurot.

„Raskeimad kahjud tekivadki reeglina kokkupõrkel põdraga, kuigi olulist kahju põhjustavad ka väiksemad loomad, kes teele tormates auto esiosa ette hüppavad ning sinna paigaldatud nutikaid lisaseadmeid kahjustavad,“ selgitas Lepvalts. Kitsede kõrval satuvad õnnetustesse tihemini ka rebased, metssead ja jänesed, aga kokkupõrkeid on ette tulnud ka koduloomadega – kasside ja koertega ning isegi hobustega.

„Vältimaks kokkupõrkeid metsloomadega on eriti oluline, et autojuhid oleksid ettevaatlikud teedel, kus puuduvad teepiirded. Erilist tähelepanu on vaja pimedal ajal ja koidikul – just siis juhtub enamik õnnetusi. Täiendav keskendumine on vajalik nendel lõikudel, kus spetsiaalsed liiklusmärgid hoiatavad loomade ohust,“ kirjeldas Lepvalts.

Mida teha, kui satud teel kokku metsloomaga?

• Kui näete teel looma, tuleb peatuda ja oodata looma lahkumist. Tihti jooksevad loomad karjas ja ühele teed ületanud loomale võivad kohe teised järgneda.
• Mitte mingil juhul ei tohi anda märku tulede või helisignaaliga, sest see võib esile kutsuda metslooma ettearvamatu käitumise.
• Oluline on hoida ohutut kiirust, pidada teiste sõidukitega ohutut distantsi ja mitte neist asjatult mööda sõita, et vajadusel saaks auto peatada ja mööduda metsloomadest.
• Kui õnnetust ei ole võimalik vältida ja liiklusõnnetuse käigus saab viga loom või sõiduk, tuleb helistada politseiametnikele numbril 112. Nad registreerivad juhtunu ja seejärel hüvitab kindlustusfirma kahjud vastavalt kindlustuse tingimustele. Lahkumist võib käsitleda sündmuskohalt põgenemisena, mistõttu võidakse teid trahvida ja isegi juhtimisõiguse ära võtta.
• Kui kohtad maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits), helista Häirekeskuse riigiinfo telefonile 1247.
• Vigastatud loomale ei tohi ise läheneda, kuna ta võib šokiseisundis olles rünnata.