Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal. Samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa.
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.
„Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest,“ ütles Reimets.
Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.
Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.
Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. „Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist,“ ütles Jõks.
Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, 7 protsenti varguste ja veeõnnetusega, 5 protsenti vandalismiga ja 4 protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. „Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga,“ ütles Kisand.
Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
