Aastal 2017 algasid suured ehitustööd Haabersti ringristmikul. Sellele ringristmikule on pandud väga palju lootusi, mis peaks lahendama suure osa Tallinna linna liiklusprobleemidest.
Kas ja millist mõju see Tallinna liiklusele avaldab?
Dago Antov, TTÜ professor:
„Kui Haabersti ringristmiku ümberehitamisega alustati, siis üks peamisi rajamise või ümberehitamise põhjuseid oli liiklusohutus. Vähemalt kord aastas ilmus kindlasti kuskil ajakirjas või ajalehes selline artikkel, mis ütles, et endiselt on Eesti kõige ohtlikum ristmik Haabersti ringristmik.
Vähemalt kord aastas ilmus kindlasti kuskil ajakirjas või ajalehes selline artikkel, mis ütles, et endiselt on Eesti kõige ohtlikum ristmik Haabersti ringristmik.
Tõepoolest, kui õnnetuste statistikat vaadata, siis neid õnnetusi oli palju. Aga enamasti ei olnud tegemist väga raskete õnnetustega. Ma julgen arvata, et kergemat sorti liiklusõnnetuste probleem ristmikul tõenäoliselt langeb teatud määral aga mitte nulli, kuna ringristmiku skeem jääb sinna alles ja alguses võib see olla väga paljudele liiklejatele üsna võõras.“
-Mis on tavaliselt sellise väikese liiklusõnnetuse põhjus?
„Tihtipeale ei julge me piisavat pikkivahet hoida, seda seetõttu, et me kardame, et keegi teine juht kasutab häbematult seda ära ja nii tihtipeale ka tegelikult tehakse. See oli üks põhjus. Teine põhjus on, et olemasoleval ringil, mida nüüd ümber ehitatakse, oli liikluskorraldus vanamoodne ja ridade vahetamine oli küllaltki keeruline.
Pärast seda, kui seal tehti ajutist kanaliseerimst läks olukord tunduvalt paremaks.
Päris selge, et selle uue ristmiku läbilaskvus on nii suur, et sellel ristmikul vähemalt lähiaastatel mingisuguseid olulisi ummikuid ette näha ei ole.
Päris selge, et selle uue ristmiku läbilaskvus on nii suur, et sellel ristmikul vähemalt lähiaastatel mingisuguseid olulisi ummikuid ette näha ei ole.
Aga ma julgen arvata, et tegelikult need ummikud ei jää meile siiski nägemata, nad lihtsalt kanduvad natukene teistesse kohtadesse. Suure tõenäosusega liiklemine läheb oluliselt paremaks nendel inimestel, kes suunduvad linnast välja või kelle sihtkoht on ristmikule suhteliselt lähedal.“
Haabersti Liiklussõlme projekteerijaks on K-Projekt. Mis aastal algas Haabersti projekteerimine?
Rein Annusver, K-Projekti juhataja:
„Haabersti liiklussõlmega on üsna pikka aega juba tegutsetud ja esimene suurem Haabersti liiklussõlme projekteerimine algas umbes kahe tuhande teisel aastal. Tookord sai see projekteeritud kolme tasapinnalise ristmikuna, kus Paldiski maantee läks ringristmikust üle ja Ehitajate tee ja Rannamõisa tee olid omavahel ühendatud tunneliga. Nende vahele jäi siis tavaline ringristmik.“
Ühe liiklussõlme projekteerimine viisteist aastat räägib sellest, et tegemist on väga põhjaliku ja läbikaalutud tööga. Mis oli Haabersti liiklussõlme projekteerimise juures üks raskemaid küsimusi, mida tuli lahendada?
„Haabersti liiklussõlm oma olemuselt on üks väga suur ja Tallinna üks kõige olulisemaid liiklussõlmi. Päris täpset vastust ei oska öelda, mitmes ta on aga esimese viie seas kindlasti just autode arvu poolest.
Projekteerides on meil sõidukite hulka võimalik rehkendada ainult teoreetiliste arvutuste teel. Praktikas on ta olnud kogu aeg umbes ja me päris täpselt ei tea, kui palju neid autosid sealt läbi tahab sõita. See ongi kõige keerulisem suurte liiklussõlmede juures, et milline oleks selle liiklussõlme kõige optimaalsem kõige ökonoomsem lahendus. Ja mitte ainult autotranspordile.
Täna on meil ikkagi number üks prioriteet ühistranspordil
Täna on meil ikkagi number üks prioriteet ühistranspordil, järgmisena on kergliiklejad, kes seda ristmikku tahavad ületada. Kolmandaks tulevad üks suuremaid huvigruppe ehk siis autosõitjad.
Esimene kord sellist ristmiku rekonstrueerimise lahendust tegime siis me ei leidnud teist varianti, kui teha kolme tasapinnaline lahendus.
Kui nüüd uuesti tegema hakkasime, siis vahepeal on aeg edasi läinud. Kogemus on juurde tulnud nii mujal maailmas kui meil. Täna me julgesime siia pakkuda fooridega turboringristmikku. Sellisel kujul seda tehtud ei ole. Antud lahendus tagab selle ristmiku väga suure läbilaskvuse.
Kui täna liiklusloenduse järgi oli kuskil neli pool tuhat – viis tuhat autot seal sõitmas, siis meie projekteeritud lahendus peaks suutma siit ristmikult läbi lasta seitse pool – kaheksa tuhat autot, ehk peaaegu kaks korda rohkem kui neid on täna olnud.
Ristmik suudab läbi lasta kõik autod, millised seda ristmiku läbida tahaksid.
Sellest ka meie arvamused, et ristmik suudab läbi lasta kõik autod, millised seda ristmiku läbida tahaksid.
Põhiline liikumise suund, ehk Õismäe ja Rocca al Mare keskuse vaheline ühendus on viidud eri tasapinnaliseks. Kui inimene Õismäel tahab minna Saku Suurhalli poole, siis temal autoga kokkupuuteid ei ole. Jala või jalgrattaga on võimalik ristmik läbida ilma autodega kokku puutumata. Jalakäijatel on tehtud kaks päris korraliku tunnelit, Ehitajate tee alt läbi ja Paldiski maantee linnapoolse otsa alt läbi. Teised ristmikud jalakäijate jaoks fooridega lahendatud.“